Voldemar Panso - Teater ja aeg Voldemar Panso 60 1920 1980
Review by Steven R. Carini
Voldemar Panso's album, Teater ja aeg Voldemar Panso 60 1920 1980, is a powerful and moving tribute to the acclaimed Estonian theatre director. The album is a collection of some of Panso's most iconic works, spanning his six-decade-long career in the theatre.
The album showcases Panso's masterful use of theatrical techniques to explore complex themes of human nature, society, and politics. His work is infused with a deep sense of empathy and compassion, and his ability to connect with his audience is evident in every piece.
The album features a range of performances, from intimate monologues to grandiose ensemble pieces. Panso's use of music, lighting, and stage design is particularly noteworthy, as he seamlessly weaves these elements together to create a fully immersive experience for his audience.
Table of Contents
Download
Filename: voldemar-panso-teater-ja-aeg-voldemar-panso-60-1920-1980.zip- MP3 size: 7.8 mb
- FLAC size: 41.7 mb
Tracks
| Track | Duration | Preview |
|---|---|---|
| Teater ja aeg |
Images
Catalog Numbers
М00910Labels
МелодияListen online
- ouvir online
- escuchar en línea
- online luisteren
- ascolta in linea
- online anhören
- lyssna på nätet
- lytte på nettet
- écouter en ligne
- kuunnella verkossa
Formats
- Cassette
- Mono
Companies
| Role | Company |
|---|---|
| Manufactured By | Таллинский Завод Музыкальных Кассет |
Credits
| Role | Credit |
|---|---|
| Music By | Eino Tamberg |
Notes
- Teater ja aeg
- Voldemar Panso hääl kõneleb meile teatrist. Suure teatrimehe, NSV Liidu rahvakunstniku mõte otsib oma kunsti olemuslikku tuuma, peatub ikka ja aina küsimusel: mis kaob ja mis jääb?
- Lindistused on põrit eri aegadest, tehtud erinevatel eesmärkidel ja eri meeleoludes saadete tarvis, küllap muutus ka kõneleja ise - praegu on see kõik arhiivimaterjal, killukesed teatriajaloost. Ometi kuuleme siin midagi läbiva teema taolist, üha varieeruvat ja püsivalt Pansot seiranud äratundmist, et teater on hetkeline ja kaduv, igas ajas omamoodi taassündiv ja koos oma ajaga surev kunst. Liivakastimäng. See on teatri võlu ja traagika. Pansot huvitas aga see, mis on selles hetkelises kunstis igavest, järjepidevat, jäävat. Interpretatsioon vananeb, stiilid vahelduvad, etendus kaob igaveseks ja näitleja ise on surelik. Mis jääb? Teeme kaasa selle mõttekäigu, jälgime Voldemar Panso paradoksaalset loogikat, süveneme teatrikunsti probleemidesse...
- Voldemar Panso kavatses üldistada oma teatrikogemust ja elutööd, plaanitses "panna kõik paberisse", teoksil oli doktoritöö. Aga sisehääl, mida ta siinses tekstis mainib, ei petnud: aega polnud antud palju. Doktoritöö jäi lõpetamata, sest teatrimehed pole igavesed, kuigi teater ise on igavene. Nüüd on jäänud vaid h ä ä l , mis kannab teatrimõtet - osa k u l t u u r i s t , millesträägib Panso.
- Muusikalises kujunduses on kasutatud Eino Tambergi Voldemar Pansole põhendatud sümfooniat.
- Koostajad vabandavad lindilõikude tehnilise ebaühtluse pärast - pärinevad ju need kümne aasta vältel lindistatud raadiosaadetest.
